Kui reisite Prantsusmaale, on Pariisi Eiffeli torn üks peamisi külastatavaid vaatamisväärsusi; kui mõtlete Itaaliale, on selle riigi üheks sümboliks Michelangelo Taavet; kui naudite Hispaania Logroño linnas päikeseloojangut, võite tellida Rioja veini juurde Chorizo Riojano; kui jalutate Kopenhaageni tänavatel, imetlete kohalikes kauplustes kaunist mööblit ja iseloomulikku skandinaavia disainistiili.

Arhitektuur, kunst, toit, vein, disain: need kõik on osa kogukonna enda ajaloost, kogemustest, väärtustest, esteetikast ja identiteedist. Lühidalt: kogukonna enda kultuuripärand (CH).

Kuid kas seadus, sealhulgas intellektuaalomandiõigus, kaitseb CH-d? Vastus on ... jah (loomulikult)!

Taavetist klassikaliste aktideni: kultuuripärand hiljutistes õigusvaidlustes

Mitmed õigusnormid pakuvad vahendeid CH kaitsmiseks, sealhulgas rahvusvaheline õigus ja siseriiklikud seadused. Viimase näiteks on Itaalia kultuuripärandi seadustik (CHC), mis sätestab üldpõhimõtte, et Itaalia riik, piirkondlikud ja kohalikud asutused reguleerivad nende kontrolli all oleva CH kasutamist, andes välja asjakohased load või võttes meetmeid, kui selliseid lubasid ei ole antud või isegi taotletud.

Juhtumid, mille puhul Itaalia riik on rakendanud (või ähvardanud rakendada) CHC-d, hõlmavad püsside kommertsreklaami, kus Michelangelo Taavetit kujutati täisrelvastuses, ja Firenze peamiste muuseumide litsentseerimata piletipakkumisi, kus oli taas kujutatud Taaveti kujutis. Hiljuti kasutati CHC-d täiskasvanute meelelahutuse veebisaidi vastu, mis soovis teha „live"-versioone mõnest Firenzes Uffizi muuseumi kollektsioonis eksponeeritud maalist oma „Klassikaliste aktide" sarja raames.

Intellektuaalomand ja kultuuripärand: autoriõigus, kaubamärgid ja geograafilised tähised

Ka intellektuaalomandi õigus pakub (mitmeid) vahendeid CH kaitsmiseks.

Näiteks Eiffeli torn: EUIPO andmebaasis tehtud otsing näitab, et Pariisi linn on edukalt registreerinud kuulsa torniga seotud kaubamärke. Lisaks sellele, kuigi autoriõigus ei kaitse enam torni ennast, kuna selle kehtivusaeg on lõppenud, on tornil olev valgustus, mis on öösel nähtav ja teeb jalutuskäigu mööda Seine'i unustamatuks (ja väga romantiliseks), kaitstud autoriõigusega!

Intellektuaalomand võib olla ka vahend kohalike kogukondade toetamiseks. Väljaspool Euroopat on tuntud näide maasai, etniline rühm, kes on traditsiooniliselt elanud poolnomadistlikku elu Keenia lõunaosas ja Tansaania põhjaosas. Maasai Intellektuaalse omandi algatuse sihtasutus (Maasai Intellectual Property Initiative Trust) püüab taastada maasai nime, kuvandi ja maine omandiõiguse ja litsentseerida selle kasutamist, sealhulgas kaubamärkide litsentsimise kaudu. Selle algatuse üldeesmärk on jaotada litsentsitulu ümber kogukonna vahel, kus 80% inimestest elab allpool vaesuspiiri.

Kõige selle juures on geograafilised tähised (GTd) üha võimsamaks muutuv intellektuaalomandi õigus, mis kaitseb CH. Euroopas on juba olemas tugev õiguslik režiim põllumajandustoodete ja toiduainete, veini ja piiritusjookide kaitsmiseks geograafiliste tähiste kaudu: näiteks nii Chorizo Riojano kui ka Rioja on ELi tasandil registreeritud geograafilised tähised. Lisaks põllumajanduse geograafiliste tähiste režiimile võib peagi tekkida ka õigussüsteem käsitöö- ja tööstustoodete kaitsmiseks geograafiliste tähistena ELi tasandil: 2022. aasta kevadel esitas Euroopa Komisjon õigusakti ettepaneku, mida nüüd Euroopa Parlament ja nõukogu peavad kaaluma ja arutama, et selline süsteem kasutusele võtta. Kui see õigusakt vastu võetakse, pakub see „kogu ELi hõlmavat mehhanismi selliste toodete nagu Murano klaas, Solingeni söögiriistad, Donegali tweed, Halase pits või Gablonz'i ehted" nimetuste kaitsmiseks.

Lugege kogu artiklit siit.