Konkurentsieelis ja konfidentsiaalsus on omavahel tihedalt seotud. Seda, mis aitab teil eristuda teistest või mis teeb teid uudseks, võib olla võimalik kaitsta intellektuaalomandiõigustega, kuid paljudel juhtudel sõltub see konfidentsiaalsusest enne ametlikku registreerimist või isegi kogu toote olelusringi jooksul.

Enne oma idee mis tahes aspekti jagamist investoritega või näiteks messidel, on oluline otsustada, kas olete huvitatud oma intellektuaalomandiõiguste kaitsmisest ja kui jah, siis mis liiki intellektuaalomandiõiguste kaitsmisest. Mõnede intellektuaalomandiõiguste, näiteks patentide ja disainilahenduste taotlemise edukus sõltub konfidentsiaalsusest (uudsus on üks peamisi tingimusi leiutise patendi saamiseks või disainilahenduse registreerimiseks). Muid intellektuaalomandivarasid, näiteks kaubamärke, võib vabalt kasutada enne nende ametlikku registreerimist. Pidage siiski meeles, et samal ajal kui teie alles püüate oma intellektuaalomandit registreerida, võib keegi teine üritada registreerida teie logo või tootenime enda omana. See võib tähendada, et te ei saa seda enam kasutada. See on eriti oluline neile ettevõtetele, kes tegutsevad tiheda konkurentsiga sektorites või rahvusvahelisel tasandil. Seetõttu on ohutum registreerida oma kaubamärk varsti pärast selle loomist ja enne selle kasutamise alustamist.

Konfidentsiaalsuslepingud

Konfidentsiaalsuslepingud võivad pakkuda turvalist võimalust jagada teavet, mida soovite hoida konfidentsiaalsena, isegi enne registreerimist. Konfidentsiaalsuslepingud kohustavad poolt, kellele teabe avalikustate, hoidma seda kindlaksmääratud aja jooksul saladuses. Olulised aspektid, mida tuleb konfidentsiaalsuslepingutes käsitleda, on järgmised:

• teabe täpne ulatus, mida tuleks hoida salajas;
• konfidentsiaalsuslepingu tingimused;
• poolte kohustused, sealhulgas tehnilised ja korralduslikud kaitsemeetmed, mille vastuvõttev pool peaks kasutusele võtma;
• võimalikud erandid (nt avalikustamisnõue riigiasutustelt);
• konfidentsiaalsuslepingu rikkumise tagajärjed.

Juriidilised esindajad saavad teid konfidentsiaalsuslepingu koostamisel aidata. Vormi saate intellektuaalomandi kasutajatoe kaudu.

Ärisaladused

Ärisaladus võib tuua selle omanikele suurt kasu, pakkudes ainuõigust ja monopoli potentsiaalselt piiramatu aja jooksul. Ärisaladusi ei registreerita üheski intellektuaalomandiametis, kuid neid võib müüa või litsentsida kolmandale isikule.

Ärisaladuseks võib pidada mis tahes teavet, mis vastab järgmistele tingimustele:

• see ei ole üldtuntud;
• selle salajas hoidmiseks on võetud mõistlikke meetmeid; ja
• sellel on salajasusest tulenev kaubanduslik väärtus.

Näited äriteabest, mis võib moodustada ja olla kaitstud ärisaladusena: tehniline teave (nt toidu ja jookide retseptid, tootmisprotsessid ja -meetodid, tarkvara lähtekood); äriteave (nt turundusstrateegiad, tarbijate nimekirjad ja kontaktandmed, tarnijate ja turustajate andmed, hinnakujundus- ja kuluteave); uurimis- ja arendustegevuse andmed, laboratoorsed märkmikud; finantsteave (nt investeerimisstrateegiad, kasumimarginaalid ja kulustruktuur); majanduslik teave (nt ärimudelid ja -plaanid).

Asjakohaste meetmete võtmine äriteabe salajasuse hoidmiseks on oluline kriteerium, mille alusel seda pidada ärisaladuseks. Allpool on mõni näide meetmetest, mida saate rakendada ärisaladuse salajasuse säilitamiseks:

• mitteavaldamislepingud (konfidentsiaalsuslepingud);
• konkurentsikeelu klauslid;
• ärisaladuste hoidmine piiratud juurdepääsuga süsteemis (nt salasõnakaitsega) või seifis;
• IT-turbe meetmed;
• teabe klassifitseerimise süsteem (teatud dokumentide tähistamine konfidentsiaalsena).

Töötajate, potentsiaalsete partnerite, investorite, teenusepakkujate/tarnijate ja isegi turustajatega tuleks sõltuvalt olukorrast sõlmida mitteavaldamise, konfidentsiaalsus- või konkurentsikeelu lepped. Samuti tasub tutvuda platvormiga i-DEPOT, mille töötas välja Beneluxi intellektuaalomandiamet ideede ja teabe talletamiseks. See on juba vaikimisi konfidentsiaalne ja seda saab kasutada kuupäevatempliga juriidilise tõendina.

Kasulik link:

• Discover Guide Ärisaladused: mis need on ja kuidas neid kõige paremini ära kasutada

Ärisaladuste avastamine

On olemas vahendid, mille abil saab ärisaladusi nii seaduslikult kui ka ebaseaduslikult avastada. Kui see on iseseisvalt avastatud või loodud (näiteks avalikkusele kättesaadavaks tehtud toote vaatlemine, uurimine, lahtivõtmine või katsetamine), ei ole eriti midagi ette võtta. Võite kaotada ärisaladuse kaudu saadud ainuõiguse turul. Pool, kes hankis teabe seaduslikult, saab seda kasutada. Lisaks võib ta isegi registreerida asjaomase intellektuaalomandi (nt saada leiutisele patent), mis annab talle ainuõiguse turul ja jätab teid selle kasutusõigusest ilma. Kui arvate, et teie ärisaladust on võimalik kergesti pöördprojekteerida, võite kaaluda intellektuaalomandiõiguste, näiteks patentide kasutamist (kui teie ärisaladus peaks patendikaitseks sobima).

Kui intellektuaalomand on omandatud ebaseaduslikult, saate võtta meetmeid, näiteks peatada ebaseadusliku kasutamise ja edasise avalikustamise, võtta toote turult tagasi ja nõuda kahjude rahalist hüvitamist. Jõustamismeetmed on riiklikes õigusaktides erinevad.

Kasulike linkide jaotises esitatud dokument annab teile ülevaate ELi riikides pakutavatest jõustamisvõimalustest: Ärisaladusi käsitlevate kohtuvaidluste lähteolukord ELi liikmesriikides.